Tere!

Soovime meie lugejatele veel tegusamat ja võimalusterohkemat uut aastat, kui seda oli 2011.

Soovime, et me võiks uuel aastal olla veelgi algatusvõimelisemad, tegusamad, õnnelikumad ja selle kõige juures kõigutamatult rahulikud. Et meist keegi ei peaks lugema päevi, vaid me teeks nii, et kõik päevad loeksid.

Sandra Saar

„Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse tulevikku; ja teised neavad meid oludesse, millel ei saagi olla tulevikku.“
- Lennart Meri

Gerly Tammiste

„Aeg on erapooletu, kuid kaldub toetama siiski seda poolt, kes ilmutab rohkem arukat algatusvõimet.“
- Reginald Hargreaves

Alina Aruoja

„Alati jõuab kätte ajahetk, kus rahva ohvrimeelsus saavutab oma loomuliku piiri, kus sotsiaalsed probleemid ja nõudmised endast märku annavad, ja see on täiesti normaalne, sest riik on meil inimeste jaoks, mitte ümberpöördult.“
- Lennart Meri

Tallinn kui tõusev turismipiirkond

Tuntud reisiportaal Tripadvisor valis välja viisteist popimat tõusuteel olevat reisisihtkohta, millest kõige esimeseks valiti Tallinn.
http://www.tarbija24.ee/686100/tuntud-reisiportaal-valis-tallinna-koige-popimaks-tousvaks-reisisihtkohaks/

Reisiportaal Argophilia soovitab tulla uut aastat vastu võtma Tallinna. Tallinn on viie Ida-Euroopa linna seas, mida reisiportaal soovitab külastada.
http://www.tallinnapostimees.ee/684928/reisiportaal-soovitab-uut-aastat-vastu-votta-tallinnas/

Tore reklaam Eestile :)

Poevargused

Postimehes ilmus artikkel, kus politsei kutsus inimesi märkama poevargusi.

Kuna poevargused on üks suurimaid laste toimepandud süütegusid, siis kutsub politsei täiskasvanuid üles märkama poodides varastavaid lapsi. Pealinna liinibussides näidatav klipp lõppeb tõdemusega – täna poeriiul, homme sinu tasku. Lisaks poevarguste klipile näeb ühistranspordis ka reklaame, mis hoiatavad taskuvaraste eest ning manitsevad inimesi oma asju hoolsamini ära panema.

Artikkel seletab, et selle klipi mõte oli panna inimesi mõtlema, et kui me vaatame mööda varastavatest lastest või ka täiskasvanutest, siis üks päev võivad nad ka meilt midagi varastada. Inimesi üldjuhul ei huvita ega puuduta vargused, kui just neilt endilt midagi ei varastata.

Põhja prefektuuri andmetel on tänavu lapsed Harjumaal ja pealinnas poodidest varastades vahele jäänud 529 korral, neist 464 juhul on varastatud summa jäänud alla 64 euro.

Prisma Peremarketi pressiesindaja Kadri Lainase sõnul on iga viies nende poes vargusega vahele jäänu alaealine. «Lapsed ei varasta mitte vaesuse pärast, vaid võetakse asju, mida ihaldatakse,» tõdes Lainas.

Artiklis arutatakse selle üle, miks lapsed varastavad, aga minul tekib hoopis küsimus, et kas inimesed tõesti ei märka seda. Kristel-Liis Kaunismaa, Põhja prefektuuri ennetusteenistuse juht, meenutas kevadist vahejuhtumit, kus politsei tegi kaupluses laste vargustest kõnelevat filmi, mida võeti üles turvakaameratega. Politseiniku sõnul nägi ta siis ise pealt juhtumit, kus poiss sõi võtete ajal poes kommi, ta kõrval seisev naine vaatas ning läks lihtsalt ära. Ma ei saa suuda mõista, miks inimesed on nii ükskõiksed, et kui asi ei puuduta neid, siis nad ei vaevu sellega tegelema. Eestlased ei taha enda nina teiste asjadesse toppida, aga kui me näeme enda kõrval vargaid, siis me peaksime ikkagi midagi tegema, sest võib-olla jääb pätt karistamata ja järgmine kord saab hakkama juba suurema kuriteoga kui poest varastamine. Inimesed võivad karta, et kui ise juurde minna, siis varas võib muutuda vägivaldseks vms, aga poodides on ju turvamehed ja saab ka neile teada anda ja nemad tegelevad siis vargaga edasi. Leian, et me peaksime rohkem hoolima sellest, mis toimub meie ümber ja mitte jääma ükskõikseks.

http://www.postimees.ee/685014/politsei-kutsub-markama-lastest-poevargaid/

Artikli lõpus on ka videoklipp reklaamist, mida bussides näidatakse.

Meie inimesed 2

Oktoobris tegin sissekande nimega „Meie inimesed“, kus kirjeldasin, et eestlaste motivatsioon meie riiki elama jääda on otsa lõppemas ja minnakse sinna, kus sissetulekud suuremad ning toetused kõrgemad. Eesti emigratsioon on Euroopa suurim. Olukorra kriitilisus seisneb selles, et tagasitulejate hulk on kordades väiksem, kui lahkunute arv. Kuid, kuna statistliliselt on kõrgharidusega inimeste osakaal emigreerujate hulgas tunduvalt väiksem, kui madala või kutseharidusega inimeste seas, siis tundsin huvi ka meie blogikeskkonda jälgivate inimeste tulevikuväljavaadete kohta väljarände teemal.

40 päeva jooksul oli kõigil blogi külastavatel inimestel võimalus vastata küsimusele: „Kas seod oma tulevikku Eestiga?“

Kuna enamjaolt on blogikülastajad TLÜ riigiteadlased, siis võis eeldada, et enamus vastajaid vastab jaatavalt, mis ka nii läks.

Kuid enam veel huvitas mind see, kui paljud vastavad, et on kindlad, et ei seo oma tulevikku kodumaaga. 62 hääletajast 7 inimese kindel „ei“ on üsna suur arv. Ning 20 inimest vastasid, et pole veel otsustanud.

Probleem on suur ning tahan loota, et inimestel, kes on lahkunud välismaale või kavatsevad seda teha, tunnevad patriotismi oma südames, ning selle asemel, et minna, jäävad.