Oktoobris tegin sissekande nimega „Meie inimesed“, kus kirjeldasin, et eestlaste motivatsioon meie riiki elama jääda on otsa lõppemas ja minnakse sinna, kus sissetulekud suuremad ning toetused kõrgemad. Eesti emigratsioon on Euroopa suurim. Olukorra kriitilisus seisneb selles, et tagasitulejate hulk on kordades väiksem, kui lahkunute arv. Kuid, kuna statistliliselt on kõrgharidusega inimeste osakaal emigreerujate hulgas tunduvalt väiksem, kui madala või kutseharidusega inimeste seas, siis tundsin huvi ka meie blogikeskkonda jälgivate inimeste tulevikuväljavaadete kohta väljarände teemal.
40 päeva jooksul oli kõigil blogi külastavatel inimestel võimalus vastata küsimusele: „Kas seod oma tulevikku Eestiga?“
Kuna enamjaolt on blogikülastajad TLÜ riigiteadlased, siis võis eeldada, et enamus vastajaid vastab jaatavalt, mis ka nii läks.
Kuid enam veel huvitas mind see, kui paljud vastavad, et on kindlad, et ei seo oma tulevikku kodumaaga. 62 hääletajast 7 inimese kindel „ei“ on üsna suur arv. Ning 20 inimest vastasid, et pole veel otsustanud.
Probleem on suur ning tahan loota, et inimestel, kes on lahkunud välismaale või kavatsevad seda teha, tunnevad patriotismi oma südames, ning selle asemel, et minna, jäävad.
Ma ei mäleta täpselt, kas ma vajutasin ei või selle eelviimase, aga kindel on see, et peale tuleviku vaated on mul seotud pigem välismaaga kui Eestiga. Olen juba päris mitu aastat, tundnud, et ma ei kuulu siia ning mu süda kuulub Eestist eemale. Selle kohta olen ma piisavalt kuulnud, et ma pole patrioot jne , ja julgen ka tunnistada, et tõesti ma pole seda. Aga võib-olla kunagi kui ma välismaal olen pikemalt ära, äkki tekib kusagil see patriotism ning tahan tagasi tulla, kui just mitte päriseks siis kindlasti pikemalt siia lihtsalt puhkama.
ReplyDeleteAga jah, kindlasti kuulun ma olen arvatavasti ka inimeste hulgas, kes hoiavab probleemi tänu sellele, et lähen.
Mina lähtun sellest, et kodu on seal, kuhu ma tunnen, et ma ka päriselt kuulun. :)
Ma usun, et mina valisin seal variandi "pole veel otsustanud", sest tunnen samuti, et elama peaks seal, kuhu tunned ennast kuuluvana. Hetkel tunnen ennast Eestisse kuuluvana, seetõttu otsustasin ka Eestisse kõrgkooli jääda, kuigi suurem osa tuttavatest ja sõpradest suundus välisõpingutele.
ReplyDeleteSamas ei taha ma lubada, et jään elu lõpuni siia elama. Kui elus tuleb ette muutusi, siis leian, et avatus on hea omadus ning proovima peaks erinevaid variante. Seetõttu kiidan heaks inimeste otsused minna välismaale. Ma küll ei innusta inimesi Eestist lahkuma, kuid teatud juhtudel on see kindlasti õigustatud ning antud inimesele parim lahendus.
Ka mina olen üksneist, kes seob end välismaailmaga. See võimalus tuleb ära kasutada ja end välismaailmaga lähemalt kurssi viia... . Ma ei ütle, et Eestis on halb, aga tuleb näha, mis toimub mujal.. Pealegi selliseid võimalusi varem polnud..seega on ju loogiline, et nüüd kasutatakse võimalus maksimaalselt ära. Kohati on ju kasulik, kui inimesed näevad, kuidas asju aetakse teistes riikides...võib olla saab nendest riikidest hiljem midagi õppida.
ReplyDelete