07. detsembril võttis Riigikogu vastu 2012. aasta riigieelarve. Prognoositavateks tuludeks on 6,12 miljardit eurot ja planeeritud kuludeks 6,58 miljardit eurot. Suurim mõju järgmise aasta eelarvepositsioonile on põhjustatud heitmekvoodi müügituludest tehtavatest investeeringutest, mille maht moodustab 1,5 protsenti SKTst. Teise pensionisamba riigipoolsete maksete täies mahus taastamine maksab ligi 1 protsent SKTst. Nominaalse tasakaaluni on valitsusel eesmärk jõuda 2013. aastal, mis võimaldab hakata taastama majanduskriisi ajal kasutusele võetud reserve ja tekitada puhvrit majanduse võimalikeks tagasilöökideks tulevikus. 2,1-protsendiline eelarve puudujääk on järgmisel aastal kavas katta reservide arvel.
Riigikogu kiitis heaks ka töötukassa ja haigekassa reservide liitmise riigikassaga, mis suurendab riigi likviidsust, aitab vältida pöördumist laenuturule ning hoiab valitsussektori siseselt kokku 28 miljonit eurot nelja aasta jooksul. Samas on seadusega kassadele tagatud ligipääs oma vabadele vahenditele igal ajal ja soovitud summas. http://www.e24.ee/660886/riigikogu-vottis-vastu-2012-aasta-riigieelarve/
Opositsiooni ettepanekuid eelarve osas aga arvesse ei võetud ning sisuliselt ka ei arutatud. Seda mainis ka Sven Mikser. Enne riigieelarve lõpphääletust ütles ta, et selle riigieelarvega liigub riik inimestest järjest kaugemale. «Parlamentaarses riigis peaks valitsuse poolt riigikogule arutamiseks antud eelnõu paremaks saama. Kahjuks see nii ei ole. Kogu menetlus peegeldas üht üldisemat protsessi Eesti poliitikas - nimelt seda, kuidas riik liigub inimesest kaugemale. Nii võõrandub riik ja riigivõim oma inimestest,» märkis Mikser. «Me investeerime oma raha, et saada Brüsselist kiita, aga ei investeeri omaenda inimestesse. Tulemuseks on inimeste lahkumine Eestist,» vahendas sotside parlamendifraktsiooni pressiesindaja Mikseri sõnu. http://www.e24.ee/661398/mikser-riik-liigub-uue-eelarvega-inimestest-kaugemale/
Olen Sven Mikseriga nõus. Liiga vähe mõeldakse oma inimeste peale. Paar päeva tagasi oli Reporteris uudis, et järgmisel aastal pikenevad ravijärjekorrad veelgi, sest arstid lähevad Soome tööle. Selle tõttu ei pruugigi kõik abivajavad inimesed arstiabi saada. Riigikogu aga selliste probleemide peale ei mõtle. Sven Mikser mainis ka seda, et inimesed lahkuvad Eestis, aga ka Sotsiaaldemokraadid ei teinud ettepanekuid selle olukorra lahenduseks. Ma leian, et inimeste väljaränne on üks suurimaid probleeme Eestis ja selle osas tuleks kiiresti midagi ette võtta. Hetkel tundub, et inimesed on riigile vajalikud iga nelja aasta tagant, siis kui on vaja valimistel hääli saada.
Meie koalitsioon on ikka päris õelaks läinud küll. Kõik opositsiooni 26 muudatusettepanekut tõmmati lihtsalt maha ja tagatipuks öeldi veel opositsiooni esindajatele Foorumi saates, et te teete nagunii alati halbu ettepanekuid, mis mõttega neid üldse arutadagi. Ma väga loodan, et liiga enesekesksed poliitikud saavad järgmistel valimistel õppetunni.
ReplyDeleteNõustun, et koalitsioon peaks olema ettevaatlikum nii opositsiooni kui ka kogu ühiskonna suhtes.
ReplyDeleteGerly, mulle tuli üllatusena, et kõik opositsiooni 26 muudatusettepanekut lihtsalt maha tõmmati. Missugune allikas andis säärase info? See jäi mul endal kahe silma vahele, sooviks ka ise lähemalt selle allikaga tutvuda.
Mis puutub Sven Mikseri arvamusse, siis see on ühelt poolt väga õigustatud, kuid teiselt poolt tuleneb otseselt tema enda maailmavaatest. Tema sõnad: "Me investeerime oma raha, et saada Brüsselist kiita, aga ei investeeri omaenda inimestesse. Tulemuseks on inimeste lahkumine Eestist" tekitavad pisut vastumeelsust. Miks?
Esiteks, iga riik ei saa teha ainult oma rahvale populaarseid otsuseid, vaid peab arvestama ka rahvusvaheliste lepete ja välispoliitiliste nõuetega. Kui meil pole ühelgi raskel aastal ranget eelarvepoliitikat, siis võime varsti avastada end Kreekaga samas olukorras.
Teiseks on minu hinnangul vale väita, et praegune Valitsus üldse inimestesse ei investeeriks. Miks muidu taastatakse maksed teise sambasse? Samas Eestist lahkujad on ilmselgelt pigem noored ja keskealised, mitte pensionärid.
Siit tulenebki kolmas aspekt, miks ma ei saa Sven Mikseriga 100% nõus olla. Nende inimeste Eestis hoidmiseks on peamiselt vaja neile pakkuda hea palgaga töökohti. Töökohti ja palgatõusu ei saa luua sel moel, kui panna rõhk ainult sotsiaaltoetustele ning jätta riigi majanduse arendamine unarusse. Palju sõltub ikkagi majandusolukorrast see, kui palju me saame toetada inimesi.
Muidugi on hädavajalik toetada inimesi ning hoida neid Eestis, kuid me ei saa jätta unarusse ka meie majanduse jätkusuutlikukkuse arendamist. Kes tahaks elada riigis, kus antakse küll suuri toetusi, kuid mille majandus on peatselt kokku varisemas, tuues kaasa halvemad tagajärjed? Leian, et Eesti pole veel valmis Sven Mikseri õilsateks ideedeks, millest me kõik ju tegelikult unistame. Reaalsus pole kunagi nii ideaalne, vähemalt praegu.
Inimeste väljaränne on tõeliselt keeruline probleem. Eesti pole muidugi ainus, paljudel Ida-Euroopa riikidel on väljaränne saanud suurimaks probleemiks - Leedul ja Lätil iEestist palju enam. Minu arvates võiks korraldada mõttetalgud, kus ajurünnaku käigus saaksid osaleda väga erinevad inimesed ning pakkuda lahendusi väljarände probleemile. Suurt rolli mängib ka väljerände puhul meie majanduse üldine olukord. Rasketel aegadel ei tohi alla anda ning iga eestlase eesmärk võiks olla oma riigi paremaks muutmine ja arendamine. Muidugi on see raske ning lihtsam on probleemide eest välismaale põgeneda. Kindlasti peame oma ühiskonna nõrgemaid liikmeid aitama, toetama ning nõudma seda ka riigilt mõistlikkuse ja reaalsuse piirides. Oluline on aidata nõrgemad jalule ning õpetada neile iseseisvust, sest ükski ühiskonna liige, kes ainult teiste abist sõltub, ei saa tavaliselt elus hakkama (muidugi on siin erandeid).
Kutsun kõiki üles hoolivusele ning huvile aidata teisi. Näiteks toidupank lasterikaste perede jaoks, lastekodude kingikottidesse panustamine, juba oma lähedaste ja sõprade toetamine võiksid olla kõigile inimestele olulised igal aastaajal. Hooliv suhtumine teistesse ja enda usinus oleks meie ühiskonna jaoks igati tervendavad.
Mind paneb hämmastama veel ka see, et ei võetud kuulda ka Eesti töötukassa nõukogu otsust langetada töötuskindlustus määrasid. Selline käitumine näitab samuti ükskõiksust kaaskodanike suhtes.
ReplyDeleteVäljarände koha pealt oskan öelda vaid seda, et see on paratamtu ning üsna uus võimalus meie rahvale. Noored käivad oma silmaringi laiendamas ning loomulikult paremat palka teenimas. Tuleb vaid loota, et nad oma uute ja paremate ideedega tulevad tagasi ning aitavad paremat olukorda Eesti ühiskonnas luua.
Kogu ühiskonna parandamise protsess on aga pikk ja raske protsess..
Praegusel ajal, kui Eesti alles parandab majanduskriisist saadud haavu, pole ilmselt tõesti väga mõttekas loota, et me saaksime palju raha panustada palkade tõstmisse ning vähekindlustatud inimeste toetamisele. Opositsioon muidugi peabki koalitsiooni tööd kriitilise pilguga vaatama ning etteheiteid tegema, sest vastasel juhul pole ju nende töö efektiivne.
ReplyDeleteMikseri jutt tundub aga mullegi üsna kallutatud lähtudes tema enda vaadetest. See on ju ka täiesti loomulik, sest kelle seisukohti ta veel esindama peaks kui mitte enda omi. Siiski ei saa ma tema jutuga täiesti nõustuda. Ilmselt seetõttu, et ma ei jaga tema poliitilisi vaateid.
Pooldan pigem seda, et aidata jalule majandus ning hoida eelarve tasakaalus. Ühest küljest me küll kaugeneme oma abivajajatest inimestest, kuid teisalt me ju liigumegi edasi, et püsida teiste arenenud Euroopa riikide kannul. Kui jätaksime unarusse selle osa ning keskenduksime rahva jalule aitamisele, siis toimuks seisaks e sisuliselt tagasiminek.
Loomulikult peab riik pakkuma kaitset nõrgematele ühiskonna liikmetele, kuid pooldan arvamust, et inimesed, kes elavad ainult abist, jäävadki selle peale lootma. Muidugi, kui selline juhus on lühiajaline, siis kuulub see erandite hulka.
Järelikult pean siinkohal nentima, et opositsiooni argumendid ei avaldanud mulle piisavalt muljet. See-eest jäin rahule sellega, et eelarve on peaaegu tasakaalus ning rakendatakse meetmeid, et likvideerida ka esialgne eelarve puudujääk.
Minu jaoks oli see artikkel üsna neutraalne ja loomulik: opositsioon tegi oma tööd ning koalitsioon samuti. Toimus huvide kokkupõrge ning tekkis arutlus, mis on igati tervitatav. Kindlasti on eelarves palju arenguruumi, kuid esialgu võib sellega rahule jääda.