Lõpuks ometi on alla igasuguse piiri tasustatud õpetajad oma õiguste eest võitlema hakanud. Septembris korraldati meeleavaldus Raadiomaja juures, nüüd, käesoleva nädala teisipäeval aga vägagi arvestatavalt suur demonstratsioon Toompeal.
Teisipäevane kogunemine oli viisakas, heade argumenteeritud esitlustega ja igati arusaadav. Kahju ainult, et keskerakondlased Peeter Võsa ja Jüri Ratas olid ainukesed, kes välja minna julgesid, ja Reformierakonna saadikud end hoopis kaugematesse ruumidesse peitsid. Haridus on kõige otsesem investeering tulevikku ning riigi jätkusuutlikusse, kuidas on võimalik seda nii vähe väärtustada? Ja kuidas on võimalik uhkustada heade tulemustega rahvusvahelistes hariduse võrdlustabelistes, kui Eesti suudab sellisel tasemel olla vaid tänu õpetajate ennastohverdavale ebaõiglaselt tasustatud tööle? Küsimus ei ole selles, kui palju raha meie riigil on, küsimus on olemasoleva jaotamises.
Ehk on nii poliitikud aga ka eesti rahvas isegi uhked selle üle, et me suudame näiliselt nii rahulikku profiili hoida? Raske on, tasustatakse ebaõiglaselt, sotsiaalne ebavõrdsus on ülisuur, rahvas küll hädaldab, aga ei, meelt avaldama ei hakka, ei ole nagu kreeklased. Õigustatud meelevaldused ei ole rahvale häbiasi, vastupidi, need näitavad, et rahvas ei ole ükskõikne tallalakkujate ühendus. Kui muudmoodi ei saa, siis tuleb meeleavaldusi korraldada, sest riigi väline hiilgus ei ole jätkusuutlikkuse alus, sisemine rahulolu on.
Riigikogu pidev nõrgenemine riigivõimu organina on väga hästi nähtav just parlamendi diskussiooni osas. Arutelud on tihti liiga pinnapealsed, toetutakse pigem valitsuste lobitööle ning hääletatakse ruttu valitsusega samamoodi. Üsna kurb on, et Riigikogus domineeritakse pigem erakonniti kui arutelude valdondadest lähtuvalt. Foorumi saates olid seekord (26.20) nelja parlamendierakonna esindajad, kes suure osa eetriajast lihtsalt üketeise erakondi laimasid ega vastanud päevakorralistele küsimustele. IRL esindaja ütles Inara Luigasele (Keskerakond) otse välja, et teid ei saa poliitika juurde lasta, sest te teete seal jama ja me nagunii ei kavatse teie ettepanekuid arutada. Samuti on IRL-il endal raske oma põhiseisukohti ja valimislubadusi ellu viia, sealhulgas ka õpetajate palgatõusu. Rahvas on aga hetkel pettunud ja ootab eesmärgipärast tegutsemist.
Veel ei ole täpselt teada, milliseid tulemusi õpetajate meelevaldus andis. Riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel lahendust veel kuulda ei olnud ning ka kolmapäevases Foorumi saates ei osanud poliitikud edasist tegevust kommenteerida. Küll aga sai õpetajate palga küsimus suurema tähelepanu osaliseks ning selle üle arutletakse ka eelarve eelnõu lugemistel nüüd rohkem. Ja kui ikka midagi ei peaks muutuma, siis on õpetajad lubanud streikida...nagu õpetajate ideede suured toetajad, transporditöötajad ütlevad: "Õpetajad, ärge jätke, küll see raha leitakse!"
No comments:
Post a Comment