Äsjavalminud analüüs järjestas kõik Eesti 226 kohalikku omavalitsust nende võimekuse järgi pingeritta (lähtuti 29 näitajast, sh hariduse kättesaadavus, töö, siisetulek, MTÜ-d jne.) Uuringu tulemused olid üsnagi ennustatavad: suurimate linnade ümber oli omavalitsuste seis parem, alla 5000 elanikega piirkondadaes aga märkimisväärselt halvem. Enim rõhutati inimeste lahkumist väikestest valdadest ning asumist suurtematesse, nt Viimsi valla elanike arv on viimase kümnendiga kasvanud 5700-lt 17 228-ni.
Kolmapäevases (12. 10) Foorumi saates möönis õiguskantsler Indrek Teder, et kui inimesed lahkuvad, siis on see kõige otsesem viis näidata rahulolematust. Probleem on olemas ja seda ei saa eitada, keskenduda tuleks pigem lahendusele.
Eestis pole kunagi tehtud korralikku haldusreformi, tehti vaid territoriaalreform, aga see ei lahendanud võimekuse ja rahulolu küsimusi. Haldusreform on vajalik, aga sellest on poliitikutel väga erinevad nägemused.
Regionaalminister Siim Kiisler räägib kohalike omavalitsuste sundliitmisest, et tõsta kohalike omavalitsuste pädevust ja tegutsemisvõimekust. Praegune statistika näitab, et 170-s kohalikus omavalitsuses ei ole pädevat ametnikkonda, kelle haridusalane taust vastaks vajaminevale. Liitumisel oleks lihtsam leida spetsialiste, tõsta teenuste kvaliteeti ja omavalitsuse võimekust ka rahaliselt. Praegune statistika näitab, et suurema elanikkonnaga piirkonnad on üldiselt võimekamad isemajandajad. Edukaid liitumisnäiteid võib põhjaliku haldusreformi tulemusena tuua nii Taanist, Soomest kui ka mujalt.
Endine regionaalminister Jaan Õunapuu on aga sundliitumise vastu ja väidab, et kohalike omavalitsuste rahastamist ja funktsioone selgemalt määratledes olukord paraneks. Samuti on sundliitumise vastu ka kõik parlamendierakonnad peale IRL-i.
Õiguskantsler Teder aga toetab ükskõik millist varianti, mis tagaks inimeste põhiõiguste ja -vabaduste toimimise kõikjal Eestis. Teder ütleb, et inimeste arv ei ole määrav, vaid kui omavalitsused ei saa hakkama ja inimõigused selle all kannatavad, siis tuleb lihtsalt reformida, sest see ei ole aktsepteeritav olukord.
Kuna Eesti on ikkagi demokraatlik riik ja rahva osalus poliitikas on oluline, ei saa kindlasti kõrvale jätta ka rahva arvamust. Foorumi rahvaküsitluses ei olnud omavalitsuste tegevusega rahul üle 70% Eesti elanikest ja sundliitmist pooldas lausa 62% vastanutest. Rahvas tunneb, et senine arutelude maraton ei vii meid kuhugi, midagi tuleb ette võtta.
Rahva rahulolu on regionaalpoliitikas võtmeküsimuseks. Kui elanikud on enda kohalike omavalitsustega ja nende tegevusega rahul, siis nad ei lahku oma kodukohast, pigem tuleb piirkonda inimesi juurde. Rahvas on aga rahul, kui nende põhiõigused- ja vabadused on tagatud. Vaatamata faktile, et praegu toetab kohalike omavalitsuste sundliitmist vaid IRL, on see üks parimatest variantidest. Edukaid näiteid on küllalt, kellest eeskuju võtta. Oluline on aga põhjalik läbimõeldus, sest vaid paari aastaga kavandatud haldusreform jääb liiga pinnapealseks, senini edukad reformid on toimunud kõikjal pikaajalise ettevalmistuse baasilt. Tegutseda on vaja, aga tormata ei ole tähtsate otsustega mõtet, sest Eesti vildakas regionaalpoliitika vajab tõelist ümberkorraldust.
No mina mäletan veel Tapa valla loomist Salda valla kadumist ja paari küla Kadrina vallaga liitumist. Ega seal eriti midagi ei muutunud küll.
ReplyDeleteVõib-olla kõige vaesemad ja elanikevaesemad vallad võidaksid sellest, aga mõtle nüüd natuke, mis saab kõigist jupijumalatest, kes kaotavad oma töö, seetõttu paljud vallad pole liitunudki, kuigi nad võiksid seda teha.
Üpris kehv on ka see et keskvalitsus ei saa sundida KOV-e ühinema, ta saab ainult soovitada seda, sest keskvalitsusel pole see seaduse järgi lubatud, KOV-idel on ka ikkagi omad õigused ja kohustused