Eile pärastlõunal toimus Vabaduse väljakul pikett venekeelse hariduse omandamise toetuseks Eestis. Osalejaid oli saja ringis.
Artikkel : http://www.postimees.ee/623822/sadakond-inimest-protesteeris-eestikeelse-hariduse-vastu/
Üks osalejatest selgitas piketile tuleku põhjust sellega, et tema arvates on rumalus õppida eesti keeles, kuna nii ununeb emakeel ja ei saa ka teadmisi.
Siinkohal tekib aga minul küsimus, et kui kodune keel on vene keel, õppetöö toimub vene keeles, siis kunas tekib see aeg ja võimalus ära õppida eesti keel? Eriti raske on see nende puhul, kelle sõprusseltskond on samuti venekeelne.
Teine artiklis küsitletu, 4. klassis käiva lapse isa, mainib, et ta pole eesti keele õppimise vastu, küll aga eesti keeles õppimise vastu. Küsimusele, et miks mees piketeerib, kui laps käib alles 4.klassis, vastas mees, et sellistele asjadele on vaja varakult mõelda.
Mis minus tekitab siinkohal täieliku vastuolu. Kui laps on veel väike, siis on tal lihtsam keelt omandada. Ja olgugi, kui ka kodune keel on vene keel, siis ainult eesti keele tundidest ei piisa, et keelt omandada.
Kuna minu vanemad on vene päritolu, siis ei osanud minagi kunagi sõnagi eesti keelt, vaid suhtlesin vaid vene keeles. Tänu sellele, et mu vanemad panid mind eestikeelsesse lasteaeda ja kooli, omandasin ma eesti keele. Ometi oskan ma endiselt vene keelt. Ja kui mu vanemad poleks tollal teinud seda teadlikku valikut, mind eestikeelses keskkonnas kasvatada, siis usun, et mul oleks praegu raskem hakkama saada. Vanemas eas keele omandamine on raskem.
Tooksin välja ka mõne kommenteerija seisukohad:
Kommenteerija 1:
Riigi koolis peab õppima riigi keeles. Erakoolis võib õppida mis tahes keeles.
Nii, et kui venelased tahavd õppida vene keeles las avavad erakoolid ja...
Teine variant minna õppima Venemaale.
Kommenteerija 2:
Olen praegu Poolas, kas peaksin poolakeelse hariduse vastu protesteerima?
Kommenteerija 3:
Mis demokraatlikust Eesti Vabariigist me räägime, kui inimesel ei ole õigust validagi?
Minul on oma kindel seisukoht olemas. Kui perel on plaan siduda oma elu Eestiga, siis tuleb lastele anda varases eas juba võimalus hakata eesti keelt õppima. Ei tohi panustada eesti keele tundidele või sellele, et küll keskkoolis või hilisemas eas õpib laps ise keele ära.
Muidugi ka nii, nagu on eestlased Soomes, kes tahavad panna oma lapsed eestikeelsesse kooli, peaks olema võimalus venelastel Eestis, harida oma lapsi venekeelses koolis. Aga selleks siis tõesti erakoolid.
Kuid eks parim näide saabki olla isiklik. Mina olen eestikeelse hariduse poolt!
Artikkel : http://www.postimees.ee/623822/sadakond-inimest-protesteeris-eestikeelse-hariduse-vastu/
Üks osalejatest selgitas piketile tuleku põhjust sellega, et tema arvates on rumalus õppida eesti keeles, kuna nii ununeb emakeel ja ei saa ka teadmisi.
Siinkohal tekib aga minul küsimus, et kui kodune keel on vene keel, õppetöö toimub vene keeles, siis kunas tekib see aeg ja võimalus ära õppida eesti keel? Eriti raske on see nende puhul, kelle sõprusseltskond on samuti venekeelne.
Teine artiklis küsitletu, 4. klassis käiva lapse isa, mainib, et ta pole eesti keele õppimise vastu, küll aga eesti keeles õppimise vastu. Küsimusele, et miks mees piketeerib, kui laps käib alles 4.klassis, vastas mees, et sellistele asjadele on vaja varakult mõelda.
Mis minus tekitab siinkohal täieliku vastuolu. Kui laps on veel väike, siis on tal lihtsam keelt omandada. Ja olgugi, kui ka kodune keel on vene keel, siis ainult eesti keele tundidest ei piisa, et keelt omandada.
Kuna minu vanemad on vene päritolu, siis ei osanud minagi kunagi sõnagi eesti keelt, vaid suhtlesin vaid vene keeles. Tänu sellele, et mu vanemad panid mind eestikeelsesse lasteaeda ja kooli, omandasin ma eesti keele. Ometi oskan ma endiselt vene keelt. Ja kui mu vanemad poleks tollal teinud seda teadlikku valikut, mind eestikeelses keskkonnas kasvatada, siis usun, et mul oleks praegu raskem hakkama saada. Vanemas eas keele omandamine on raskem.
Tooksin välja ka mõne kommenteerija seisukohad:
Kommenteerija 1:
Riigi koolis peab õppima riigi keeles. Erakoolis võib õppida mis tahes keeles.
Nii, et kui venelased tahavd õppida vene keeles las avavad erakoolid ja...
Teine variant minna õppima Venemaale.
Kommenteerija 2:
Olen praegu Poolas, kas peaksin poolakeelse hariduse vastu protesteerima?
Kommenteerija 3:
Mis demokraatlikust Eesti Vabariigist me räägime, kui inimesel ei ole õigust validagi?
Minul on oma kindel seisukoht olemas. Kui perel on plaan siduda oma elu Eestiga, siis tuleb lastele anda varases eas juba võimalus hakata eesti keelt õppima. Ei tohi panustada eesti keele tundidele või sellele, et küll keskkoolis või hilisemas eas õpib laps ise keele ära.
Muidugi ka nii, nagu on eestlased Soomes, kes tahavad panna oma lapsed eestikeelsesse kooli, peaks olema võimalus venelastel Eestis, harida oma lapsi venekeelses koolis. Aga selleks siis tõesti erakoolid.
Kuid eks parim näide saabki olla isiklik. Mina olen eestikeelse hariduse poolt!
Mul on tekkinud selle venekeelsete koolide eestikeelseteks muutmise kohta küsimus, et mis on üldse selle eesmärk ja mida riik saavutada tahab.
ReplyDeleteSelge on see, et enamik vene noori ei ole võimelised järsult eesti keeles teadmisi ammutama. Pole ju loogiline, et õpilane, kes vaevu meie riigikeelt mõikas, vähese ajaga keemiat, kirjandust, ajalugu jne suudab sama edukalt omandada kui eesti keelt kõnelev õpilane. See omakorda põhjustab halbu õpitulemusi, mis võib tähendada koolist välja kukkumist. Sellega suureneb madala haridustasemega inimeste hulk, mis muulaste seas on niigi suur. Mistõttu langeb ka tööliste seas tase. Tuleb dilemma, kumb on siis riigile kasulikum, kas eesti keelt heal tasemel kõnelev ning põhikooliharidusega noor või eesti keelt kehval tasemel rääkiv, kuid keskharidusega noor. Minu arvamus on, et teine on riigile märksa kasulikum.
Probleem on veel selles, et kes neid siis eesti keeles heal tasemel õpetama hakkavad. Eeldades, et enamik õpetajaid venekeelsetes koolides on pensioniea ligidal, arvan ma, et ümberkoolitamine on üpriski mõttetu tegevus. Ega vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Ei näe ma ka kes on need pedagoogid, kes peaksid mujalt Ida-Virumaale õpetama minema. Ei jätku hetkel eesti koolidessegi kvalifitseeritud õppejõude. Pole ka eriti motivatsiooni minna näiteks Tartust Narvasse õpetama, kui palk on sama kesine, olla kodust kaugel ning kui 90% ümbritsevatest inimestest on muulased.
Üsna suur viga on võrrelda eestlaste arvu Soomes või Poolas venelastega Eestis. Kui Soomes moodustab eestlaste osakaal rahvastikust alla protsendi ja Poolas elab mõnisada eestlast, kui sedagi, siis Eestis on vene keelt kõnelevate osakaal ligi 30% kogu rahvastikust.
Või riik soovib, et rahvas oleks integreeritum. Muidugi võiksid eestlased ja venelased elada koos ilma tülide ning erimeelsusteta, aga pelgalt haridussüsteemi muutmisega seda ei saavuta. Kui tahame, et nad oleksid osa meie ühiskonnast, siis peame olema ka nii suure rahvusgrupi, kui seda on venelased, suhtes vastutulelikumad.
Närvi käib ka liialt natsionalistlik või egotsentristlik suhtumine "kui meie otsustega nõus ei ole, siis minge minema". Las lähevad venelased Venemaale õppima, kuid hiljem me neid kahjuks siin riigis ei näe. Tuleb arvestada, et kui üleöö lahkuksid kõik venelased Eestist, kaoks ka 25% tööjõust, maksumaksjatest, tarbijatest. Ma arvan, et Venemaal oleks üüratult hea meel, kui tuleks 300 tuhat venelast kodumaale tagasi. On ju vene rahvaski hääbuv, Venemaal on varsti juba viiendik rahvastikust moslemid ning hiinlasedki pressivad Siberisse.
Mu jutt oli suunatud siiski haridussüsteemi muutmise, mitte sinu artikli vastu. Minu arust oleks parem lahendus eesti keele tundide arvu suurendamine mingi vähem tähtsama tunni arvelt. Selline järsk käiguvahetus haridussüsteemis võib tuua pigem tagajärgi kui tulemusi. Ideaalis võiksid muidugi eestlased ja venelased käia rõõmsalt käest kinni, õppida ja rääkida samas keeles, kuid ideaal jääb ideaaliks.
Ära mu kommentaari pahaks pane, tekkis öösel lihtsalt kirjutamise isu ja see oli hea artikkel, mille üle argumenteerida.
Tore näha, et blogi ka Tartu Ülikooli riigiteadlastele huvi pakub.
ReplyDeleteEestikeelne õpe vene koolides on ka minu jaoks teema, mida olen jälginud ja mis on pannud mind järele mõtlema. Minu jaoks on praegu arusaamatu, miks alustati reformi keskkoolist. Noored lapsed õpivad tunduvalt efektiivsemalt ning neile on normaalne, et alustatakse tähestikust ja numbritest jms. Oluline oleks panna alus ning siis hakata reaalselt keelt kui sellist õpetama.
ReplyDeleteSuurem osa meist tuli ilmselt hiljuti keskkoolipingist ning nad teavad, kui raske see oli ning kui palju pingutusi nõudsid kõik ettekanded ja eksamiks ettevalmistused jms. Kui ma oleksin pidanud seda vene keeles tegema, siis oleksid tulemused olnud märkimiseväärselt halvemad, et mitte öelda mittearvestatavad.
Loomulikult me elame Eestis ja see näide võib tunduda kohatuna, kuid eesmärk pole väita, et eestikeelne õpe poleks oluline, vaid tõstatada küsimus, miks alustati reformiga sealt, kus kaalul on inimeste jaoks väga palju. Just need samad inimesed, kellest meie mõtleme, et nad peaksid keele ära õppima, nemadki ju tahaksid ülikooli astuda ja elus läbi lüüa, kuid selline reform on neile kui nuga selga.
Ma ei taha võtta pooli ega kedagi kaitsta, sest mullegi on vastumeelne, kui mõnes piirkonnas eestikeelne teenindus on haruldus ja vene keel tundub kui riigikeel, kuid selles teemas lähtun oma inimlikust ja kaastundlikust poolest. Tunnen ennast sellest teemast puudutatuna, sest minu jaoks on see täiesti valesti käima lükatud. Loomulikult tahaksime ju, et praegune generatsioon tulevikus eestikeelne oleks, kuid sellist asja ei tohiks nii agressiivselt peale suruda. See peaks algama lasteaedadest, algkoolidest. Ja siis see jõuaks edasi keskkoolini, nende õpilastega, kes on juba algusest peale keelt õppinud.
Kommentaaris, kus väideti, et vene keel ununeb, julgeksin kahelda, sest sõprusringkond ja perekond räägib üldjuhul siiski enamasti vene keeles edasi. Juhul, kui muidugi noored rohkem integreeruvad ja rohkem suhtlema hakkavad, siis hakkavad tekkima ka segakeelsed rühmad, kellest ehk suurem osa kasutaks eesti keelt. Samas ei kaoks ju venekeelne tuvusringkond ära, seega selle väitega ma ei nõustu.
Kokkuvõtteks ütleksin, et ma kindlasti pooldan eestikeelset õpet ka vene koolides, kuid ma leian, et see on sisuliselt valesti läbi viidud. Loodan, et tulevikus mõistetakse seda ning viiakse eestikeelne õpe ja arendus sisse nii lasteaedades kui ka algkoolides ning sealt tõusvas joones kõrgemale tasemele.
Nõustun igatahes väitega, et keskkoolis äkitselt noortele eesti keelt peale suruma hakata on vale. Keele selgeks õppimine ja õpetamine võtab palju aega ja sellega tuleks alustada juba varakult.
ReplyDeleteÕigem oleks tõesti alustada eesti keele mahukamat õpet noorematest inimestest. Vene koolide reform on ilmselgelt väga suur löök venekeelsetele õpilastele, kuna üleöö ei saa eesti keelest aru. Nõustun ideega, et oleks mõistlikum tõsta kohustuslike eestikeelsete tundide arvu...
ReplyDeleteNagu näha, tehakse meil siin otsuseid ikkagi läbimõtlemata ja kärmelt, arvestamata tagajärgedega...
Teine murekoht minu jaoks on see, et tegelikult ju meie suured ja tähtsad esindajad teevad otsuseid lähtudes oma seisukohtadest, arvestamata rahva endaga või kasvõi opositsiooniga!!