Viimase kuu jooksul olen pidevalt näinud nii ajalehtedes kui ka teles uudiseid eestlaste väikesest palgast, raskest elust ja väliseestlaste suurest õnnest, rahulolust. Arusaadav, et uue riigieelarve koostamise ja arutelude protsessis aktiveerub palgatasemete kajastus meedias ja kurdetakse, et riik ei anna ei ühele ega teisele piisavalt raha, aga miks ometi loob meedia nii palju ühekülgseid võrdpilte?
Võrldemine on ohtlik tegevus, kui seda võrdelmatute aluste põhjal tehakse. Eesti palgasüsteemi ei saagi võrrelda Soome, Rootsi ega Norra omaga, sest Skandinaavia on meist majanduspoliitika ja maksusüsteemi poolest kardinaalselt erinev. Esiteks saab võrdlusi objektiivselt analüüsida, kui võrreldavad on sarnastes tingimustes ja teiseks, alati tuleks mõelda, millised võivad olla võrdlemise tagajärjed.
Hiljutised ajalehed on täis lugusid õnnelikest väliseestlastest Soomes, kes laidavad Eesti majanduspoliitikat ja kiidavad Soome oma ega kavatse enam kunagi Eestisse tagasi tulla. Tõsi, nende elu ongi nii läinud ja hea, et nad sellega rahul on. Aga mis ütlevad sellised lood Eesti eestlastele? Miks nii palju selliseid lugusid? Kõige suuremad reklaami ohvrid on need, kes väidavad, et reklaamid neid üldse ei mõjuta, nagu ütles reklaamipsühholoog Talis Bachmann. Kõik,mida me näeme, kuuleme, loeme jne mõjutab meid. Ja kuidas mõjutavad eestlasi sellised kirjutised ajalehtedes? Loomulikult tekib ka Eestis elavatel inimestel tahe olla õnnelik, saada rohkem palka, olla rahast sõltumatum....ja nii nad lähevad! Nii paljud on rääkinud, kuidas nad kuulsid mõne väliseestlase lugu ja otsustasid ise ka jäädavalt ära minna.
Raske on inimest süüdistada selles, et ta endale muredevabamat, kergemat elu tahab. Me lihtsalt oleme püüdlikult ratsionaalsete tarbijatena enda eest väljas. Aga meedial ei tasuks üle pingutada, sest olgugi, et eestlaste raske elu artikleid võib välja vabandada rahva teadvuse tõstja sildi all, tagajärjed ei ole Eesti seisukohast tithi positiivsed ja kui rahvas oma kodumaale käega lööb, siis kelle pärast üldse pingutada ja kelle heaolu nimel võidelda....
Olen sinuga täiesti nõus - meedia roll on siinkohal üsnagi ohtlik! Kõige tavalisem võrdlus, mida tihti kuuleme, on tõesti Soome vs. Eesti.
ReplyDeleteMa näen Soome ja Eesti vahel väga selgeid põhimõttelisi erinevusi. Põhjused ulatuvad ajalukku, mille tulemusena on Soome Eestist palju kaugemale ette arenenud. Olen ka mõelnud, kui vaid saaks aega tagasi keerata ja muuta Eesti ajaloolist saatust! Helesinistesse unistustesse jäävad Soomega samaväärsed heaolu- ja iseseisva majandusega riigi kogemused.
Just ajalugu ongi peamine põhjus, miks me tänapäeval ei saa end niivõrd palju Soomega kõrvutada. Tegelikult saame, aga näeme, et erinevused on lihtsalt üüratud. Kultuur on vist ainus valdkond, kus on enam sarnaseid jooni. Selles mõttes olekski ajaloo tõttu "õigem" ja "võrdsem" võrrelda Eestit Lätiga, kellega omame sarnast ajaloolist tausta. Muidugi on edukama riigiga võrdlemine meile kasulikum, sest nii näeme paremini oma riigi nõrkusi ja arengupotentsiaali. Mulle tundub, et Soome on kahtlemata saanud meie üheks suurimaks eeskujuks ja iidoliks.
Ajalugu muuta ei saa meist keegi. Küll aga saaks muuta kogu ühiskonna suhtumist. Esimese Vabariigi ajal, kohati ka Nõukogude Liidu võimu all ning värskelt taasiseseisvunud Eesti aegadel oli tunda rahva ühtsustunnet, mis väljendas ühtse riigi loomise ja hoidmise tugevat tahet. Nüüdseks on olukord aga olukord muutunud ning see on pigem negatiivne.
Kuna meil pole otsest ohtu enam iseseisvust kaotada, siis ongi paljude inimeste seas levinud ükskõikne suhtumine oma riiki. Paljude jaoks on Soome edukus selge signaal, et Eestis on kõik valesti ja siin elamine on ajaraiskamine. Need inimesed ei vaevu mõtlema Eesti olukorra ajaloolistele põhjustele ning leiavad, et Eesti ebaedukuse taga on meie ainult riik ja võimulolijad . Nad ei mõtle sellele, et tegelikult oleme enda riigi raskelt välja võidelnud.
Kuna me nägime palju vaeva, et enda riik taas üles ehitada, siis peaks mõtlema riigi jätkusuutlikkusele ka täna ja homme. Inimesed, kes lihtsalt probleemide eest põgenevad, võiks mõelda ka sellele, et nende tõttu tekitavad nad uusi probleeme oma kodumaale - vähenev rahvaarv ja suurenev väljaränne on iga riigi jaoks suur probleem!