Kedagi ei üllata enam Kreekast tulevad uudised, kus ei suudeta kriteeriumeid täita või toimub järjekordne streik ja protestiaktsioon tänavatel. Ilmselt pole ka suur üllatus see, et ei kardeta mitte niivõrd Kreeka enda olukorra pärast, vaid hoopis seda, et kriis ’’nakatab’’ ka teisi eurotsooni riike.
Pidev probleem Itaalia võlakoormaga viis selle riigi Brüsseli survel tehnokraatide valitsuse moodustamiseni ning ellu hakatakse viima massiivseid kärpekavasid, et vähendada ligi 2 triljoni euroni kasvav võlakoorem. Pääsenud pole ka Prantsusmaa, kes peab tegema hiigelkärpeid, et vähendada riigieelarve puudujääki.
Võlakirjade tulusused enamikes Euroopa riikides on tõusnud ning hinnad langenud. See tähendab, et võlakirjade müügisurve aina kasvab. Kriis europerifeeriast on jõudmas tugeva rahandusolukorraga riikidesse.
Viimased uudised Leedu Snoras panga ning tema omanduses oleva Läti Krajbanka pankrotist on ilmne näide sellest, kui lähedale on kriis meie riigile jõudnud.
Kuigi Eesti rahanduslik seis on rahuldav, ei jää see ilmselt nii ja Valitsuski peab tegema omad korrektuurid ning arvestama ka väga musta stsenaariumiga.
Vaatamata sellele, et pidevalt langetatakse järgmise aasta majanduskasvu prognoosi, on Eesti riigieelarves arvestatud üsna positiivse variandiga. Kui viimati langetas näiteks SEB pank Eesti järgmise aasta kasvuprognoosi 3,5 protsendilt 2 protsendini, siis järgmise aasta riigieelarve puhul on arvestatud Rahandusministeeriumi baas- , mitte riskiprognoosi järgi. Baasprognoos ennustab aga meie järgmise aasta majanduskasvuks 3 protsenti. Eesti Panga soovitatud riskiprognoosi järgi koostatud riigieelarve arvestaks vaid 1 protsendise majanduskasvuga. Siin näeme selget vastuolu, mis võib tõsta meie riigieelarve puudujäägi üsna suureks.
Esimesi märke, et ka poliitikud on mõistmas olukorra tõsidust, näeme mitmes valdkonnas: haige- ja töötukassa reservide riigi rahakotti paigutamine, õpetajate palgatõusuga manipuleerimine jne.
Esmasjoones tuli Valitsus ideele haige- ja töötukassa reservid liita riigieelarvega. Muidugi lubatakse reserve kindlasti kasvatada, kuigi tegelikkuses ei kasutata seda raha mitte meie töötute olukorra parandamiseks, vaid suures osas eelarve fiskaalseisu paremana näitamiseks ja aukude lappimiseks. Ehkki meil on suur tööpuudus, maksavad tööandjad ja töötajad töötukassasse oluliselt rohkem sisse, kui on töötutele makstavad hüvitised. Seega täieneb riigi rahakott ning Valitsus ei tee kuulmagi töötukassa ettepanekust vähendada töötuskindlustusmakse määra 4,2 protsendilt 3 protsendini.
Kuigi peaminister Andrus Ansip kasutas ühel hiljutisel pressikonverentsil kuni 40 protsendilise majanduslangusega hirmutamist vaid töötuskindlustusmaksete mittealandamise kaitseks, võib siiski sellist retoorikat lugeda tähelepanuväärseks. Mäletatavasti on tema poolt kuldsed sõnad eelmise kriisi ajast, kus ta väitis küüniliset, et kui see on majanduskriis, siis selles kriisis tahaks ta elada. Tõenäoliselt on ka tema teinud mingid järeldused kriisi võimalikkuse osas.
Õpetajate palga tõstmine on välja lubatud aastaks 2013, kuid teoks see ilmselt ei saa, sest lähitulevikus on oodata majanduskasvu olulist vähenemist või isegi majanduslangust. Ka õpetajad on selle plaani hästi läbi näinud ning nende sõnul on siis juba moraalselt võimatu palka juurde küsida, kui riigi majandus on järjekordses kriisis.
Tulevikuprognoosid näivad üsna segased ning vaevalt keegi teabki, mis meid täpselt ees ootamas on. Kindlalt teame aga seda, et sõltume oma naabrite majanduslikust heaolust ja otsustest, mis tehakse Euroopa Keskpangas ning eurotsooni tipp-poliitikute poolt.
No comments:
Post a Comment