Hugo Treffneri gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli abituriendid tegid avaliku pöördumise sel kevadel kasutusele võetava uue eesti keele riigieksami kohta, juhtides tähelepanu selle formaadi sisulistele ja vormilistele kitsaskohtadele ning nõudes nende kohta asjakohaseid selgitusi, vahendab Postimees.
Pöördumist toetas oma allkirjaga 94 õpilast Tallinna reaalkoolist, 137 õpilast Hugo Treffneri gümnaasiumist ning 34 õpilast Miina Härma gümnaasiumist.
Uus riigieksam koosneb kahest osast: tekstimõistmisest ja tekstiloomest. See viimane on kirjand, mille miinimumpikkus 600 sõna asemel on 400 sõna. Tekstimõistmise osa koosneb neljast kuni kuuest kõige rohkem 1000-sõnalisest komplektist, millest igaüks sisaldab omakorda 1–3 teksti. Ülesanded eeldavad kuni 100-sõnalisi terviklikke vastuseid.
Õpilased soovivad, et parandatakse juhendites olevad vead ja mitmeti tõlgendatavad sõnastused. Soovitakse ka rohkem aega eksamiks valmistumiseks. Pöördujad leiavad, et segaseks jääb lühikirjutise eesmärk, sest arutluse tulemus on juba ette antud. Veel ei olda rahul sellega, et lugemisülesannet parandab ainult üks inimene.
Eelmine aasta, kui ma veel gümnaasiumis käisin, siis valiti igast klassist mõned õpilased, kes pidid selle uue eksami läbi tegema, et oleks teada, kas see on jõukohane ühele abituriendile ja et kas on kohti, mida peaks muutma. Mina küll ei pidanud seda testi tegema, aga need kes seda tegid, ütlesid, et nad kirjutavad pigem kirjandit kui teeksid selle uue eksami. Õpilased leidsid, et uues eksamis on raskem läbi kukkuda, aga ka raskem saada häid punkte. Kuulsin palju nurinat selle üle, et kirjandi osa on liiga lühike. 400 sõnaga on raske probleemi väga sügavalt käsitleda.
Mis on minu jaoks kõige suurem viga selle uue riigieksami puhul, on see, et aega on tund aega vähem. Kui kirjandi kirjutamiseks oli aega 6 tundi, siis uue eksam jaoks antakse aega ainult 5 tundi, kuigi kirjutada tuleb rohkem, sest peab ju mustandi tegema ja siis puhtandi ning maksimaalselt tohib olla 1000. Ja ma arvan, et paljud õpilased kirjutavad kirjandis rohkem kui 400 sõna, sest 400 sõnaga ei saa midagi erilist edasi antud ja kõik tahavad eksamit hästi sooritada. Kirjandi puhul tohtis makismaalselt kirjutada 800 sõna. Kui eksami esimeses osas on neljale küsimusele vastatud 100 sõnaga ja enne seda ka mustand kirjutatud, siis on juba kirja pandud 800 sõna, aga kirjandini pole veel jõutudki. Viie tunniga sellises mahus töö nõuab väga aktiivset tegutsemist ja abiturient ei tohi hetkekski puhata. Aga mis siis kui õpilasel ei tule kohe pähe head mõtet, millest kirjutada ja ta peab põhjalikumalt mõtlema antud probleemi üle? Siis ta ei prugi jõudagi oma eksamit valmis. Kuid sellest eksamist sõltub ju noore inimese edaspidine elu.
Leian, et see muudatus võeti liiga kergekäeliselt vastu. Uus eksam oleks pidanud olema rohkem läbi mõeldud ning konsulteeritud ka õpetajatega, sest nemad ju ikkagi teavad, milleks õpilased suutelised on ja kui kiiresti kirjutatakse. Kevadel me näeme, kuidas selle eksamiga läheb, aga kui lähebki halvasti ja seda tunnistatakse, siis neid õpilasi, kes tänu sellele halva tulemuse said, see ei lohuta.
Sellised kiired reformid on alati suure riskiga just neile esimestele katsejänestele. Kahjuks on see ju tõesti nii, et kui nende tulemused on nõrgemad, kui nad soovinud oleks, siis midagi sellest suures plaanis ei muutu. Osad teevad ehk eksami järgmisel aastal uuesti, kuid mõni võib-olla lööb seetõttu edasisele haridusteele käega. Järelikult on uued muutused alati kahe poolega mündid, mille tulemust saame hinnata tagantjärgi.
ReplyDeleteSamas ei saagi taolisi reforme ilma teatavate esialgsete miinustena läbi viia. Kuigi esimesel aastal võiks just aega pikem veidi pikendada kui maha võtta, sest niigi kogu üldine süsteem on uus ja segane. Ka mina polnud üks nendest, kes seda testi oleks teinud, seega isiklikku kogemust mul pole, kuid üldjuhul on alati selliseid õpilasi, kellele see kuues tund on osutunud hädavajalikuks.
Mõnikord tundub, et viiakse läbi teatud reforme, et saaks öelda, et midagi on tehtud. Siis ehk avastatakse, et need polnudki õiged, kuid kahju on selleks ajaks juba tehtud. Ka selle reformi puhul on selle vajalikkus ning õigsus, kuid veelgi enam ehk õnnestunud läbiviimine küsitaval kohal. Kokkuvõttes ei saa praegu väga palju selle kohta öelda, sest reaalset statistikat praktiliselt ei leidu, kuid arvamusloona on see kindlasti aktuaalne teema.
ma olen see, kes osutus valituks antud katseeksamil. neid tehti kaks. ma tegin teisel korral seda.
ReplyDeletepikkus pikkuseks, kuid kui sa oled küsimused ära teinud, siis saad hakata alles kirjandit tegema. ning see oli nii raske. kuna kogu jaks oli kulunud küsimuste vastamiseks, neile polnud väga raske vastust küll leida, aga pmlt kirjutad maha kõik kõrvalt tekstist enamvähem. muidugi osa vist pidi ka oma peaga juurde mõtlema.
kui ma hakkasin küsimusi tegema, tekkis küll mul mõni idee, millest kirjandi võiks kirjutada, kuid kui küsimuste leht oli ära antud ja kirjandileht asemele saadud, siis olid kõik head ideed meelest ära läinud ning vaimne pool kirjutamisest läbi ja siis sõna otseses mõttes imesin sõnu pliiatsist väljas. aega jäi nii väheks ja ei jaksanud enam lihtsalt.
seega meie tehtud kirjandit, mis tegime 12nda lõpus pooldan palju rohkem
Ma olen samuti nõus nende pöördujate tähelepanekutega. Siiski mõistan, miks on uude eksamisse sisse toodud lugemisülesanne - teksti mõistmine ja tekstiloome peaksidki mõlemad olema vähemalt sama olulised.
ReplyDeleteMulle endale näib samuti, et selleks muutuseks ei ole veel valmis ei õpilased ega õpetajad. Samas ei ole mul täpset teavet selle kohta, millal õpetajate koolitamine uueks eksamiks alguse sai. Selles artiklis oli välja toodud koolitus 4 kuud ennem eksamit. Kahtlemata viidi õpetajad antud teemaga kurssi juba varem, kuid kas ka põhjalikult ja piisavalt? Selles ma kahtlen. Kindlasti leidub professionaalseid õpetajaid, kes on ka ise teinud suurt eeltööd selles osas. Siiski usun, et õpetajate ettevalmistus ei ole ühtlane - võib-olla mõnes väikses maakoolis ei olda nii hästi informeeritud. Muidugi on väikseid koole, kelle õpetajad on väga usinad ettevalmistuse poolest. Minu arvates oleneb palju õpetajatest endist. Kui õpetaja ise samuti ei suuda õpilasi piisavalt kurssi viia ja ette valmistada uueks eksamiks, siis peavad vaesed õpilased ise otsima abi - kuna teema on veel väga uudne, siis ega väga palju abimaterajli iseseisvaks tööks ei saagi olla. Õpilastel on hirm ning see on mõistetav ja arusaadav. Kirjandi tulemus on paljudele õpilastele suure tähtsusega tulevaste eesmärkide saavutamisel.
Mis puutub eksami sooritamiseks antud aega, siis pooldan samuti selle pikendamist. Ka õpilasi on 4 erinevat temperamenditüüpi, pean just silmas flegmaatikuid. Inimesed on erinevad, kõigile tuleb anda võimalus.
Kokkuvõtteks tundub mulle hetkel, et uuele eksamile üleminekuks pole veel kõik valmis. Kui oleks veel üks aasta selleks aega, siis ehk võiksid kõik saavutada enesekindluse. Kõik ei kohane muutustega nii kiiresti. Samas, mille üle me viriseme, kui vene keelt kõnelevad õpilased on sunnitud kohanema palju suuremate muutustega. Selle kõrval näivad meie uue eksami nõuded üsna väikesed. Samas peavad eksamikoostajad kindlasti parandama, täpsustama, selgitama, põhjendama uut eksami korda kõigile ning veenduma, et see jõuaks nii maale kui ka linna, eliitkoolidesse ja tavakoolidesse ning nii flegmaatikutel kui ka sangviinikutel peavad olema tagatud võrdsed võimalused.
Kindlasti on selle kiire reformi tõttu eksamis palju kitsaskohti...aga mina jällegi leian, et taoline eksam on asjalikum( olgugi, et see vajab pisut parandusi veel). Mina tegin ka selle katseeksami...ja arvan, et seda on tõesti lihtsam läbi saada, aga raske paremaid punkte teenida. Aga täispikakirjandi kohta oskan ma öelda vaid seda, et asi muutus aastate jooksul juba veidi kahtlaseks. Iga aastaga ju muutuvad veidi eksamitingimused ja reeglid...ja ikka ainult karmimaks ja karmimaks. See aga jätab juba mulje, et tegemist ei ole enam eesti keele eksamiga, mille iga normaalne eestlane peaks tehtud saama, vaid loomingulisusega. Kellel on väga hea ja uudne idee ja sõnavara, saavad häid punkte, need kes on veidi nõrgemad peavad seetõttu leppima kõvasti väiksemate punktidega, olgugi, et grammatika koha pealt võis olla kirjand tugev. Ühesõnaga, arvan, et see täispika kirjandi kirjutamine on tehtud liiga karmiks...enam ei näidata mitte oma eesti keele oskust, vaid hoopis loomingulisust.
ReplyDelete